Camino 2019

Start kell 6:58. Liikumisaeg 6:24:56, liikumiskiirus 11:23/km, summaarne tõus 762 m, kalorid 3533 teekonna aeg 7:47:28. Teekonnast asfalt 34%, pinnastee 66%.

Teekonna pikkus ja aeg kuni Faro de Finisterreni. Sealt edasi arvasin, et aitab küll sellest mõõtmisest. See koht tegelikult minu selle aasta matka kõige kaugem punkt.

Hommikusöök lähedalolevas baaris ja teele. Kogu tee Fisterrani väga ilus ja parajalt mägironimist.

Albergi peremees oli eelmisel päeval rääkinud, et linna lähedal toimub õhtul rockkontsert. Albergis seda kuulda ei olnud, aga kui linnast väljusin, siis oli kuulda, et kontsert veel kestab.

Peale esimese mäe otsa jõudmist, kus oli tuulepark oli aru saada, miks see sinna on ehitatud – puhus tugev tuul ja seda maa poolt. Ülevalt avanes vägev vaade alla Muxiale.

Teel tuli algul vastu varem kohatud iirlase moodi iirlane Rowan, kellega pisut juttu ajasime. Ta ütles, et pisut maad temas tagapool tuleb tšehhitar Veronika. Varsti saingi temaga kokku. Ta oli väga õnnelik kokkusaamise üle. Eriti õnnelik oli ta selle üle, et pärast minu tehtud jalaravi tal jalaga enam mingeid probleeme ei olnud.

Fisterras bussijaama lähedal kohtasin varem nähtud Poola päritolu sakslast, kes rääkis et täna ja ainult täna on munitsipaalalberg, kus ma peatuda kavatsesin, suletud ja juhatas albergi, kus ta ise peatus. Enne sinna albergi – Albergue de Sonia Buen Camino – jõudmist märkasin huvitava välimusega albergi – Albergue del Sol. Astusin sisse ja lahkelt pakuti öömaja.

Voodikoha saanud, pikemalt sinna peatuma ei jäänud vaid läksin edasi majaka juurde – Faro de Fisterra. Tee sinna, kuigi asfalteeritud kõnnitee suure tee kõrval, oli vägev. Kogu aeg tõus mere kaldal. Lõpuks ca 100 meetri kõrgusel, vasakul pool kaljusein ja all meri. Piire oli autodee ja kõnnitee eraldamiseks. Mere pool mingit piiret ei olnud.

Majaka juures tõesti kõik lõppes. Sellest, et majakas ca 100 meetri kõrgusel kalju otsas oli, ei saanud taustsüsteemi puudumise tõttu arugi.

Vaatasin majaka juures ringi, jõin baaris ühe üsna kalli õlle ja hakkasin tagasi Fisterrasse minema.

Tegelikult peaks majaka juures käimiseks eraldi päeva varuma, sest seal on mägirajad, mis tagasi Fisterrase viivad. Mul jäid need tegemata, sest üsna pikk päevatee selletagi seljataga.

Tagasi albergis vaatasin seal lähemalt ringi. Tegemist on väga hipi kohaga. Jutu järgi pidi seal ka narkotsi suitsetatama – selle lõhna küll tunda ei olnud. Pakuti ühist vegan õhtusööki, mis oli päris hea. Albergis tuttavatest Nortel pärast Santanderi kohatud sakslanna ja Nortel enne Santanderi kohatud belglanna.

Õhtul oli väga külm tuul, teised läksid randa – Playa de Mar de Fora – päikeseloojangut vaatama. Mina nii vapper ei olnud. Playa de Mar de Fora rand on kurikuulus selle poolest, et seal on ujumine küll rangelt keelatud, aga ikka aeg-ajalt mõni loll läheb ujuma ja upub ära.

0 Comments

Leave a Reply

Avatar placeholder

Your email address will not be published.