Camino 2019

Peaargu täielik puhkepäev, seepärast Strava rakendust ei käivitanudki.

Enne lõunat käisin majaka ja linna vahel oleval mäel Mirador do Corpino, veel kord majaka juures ning kolasin niisama linnakeses ringi.

Lõunat sõin albergis koos itaallastega. Sama Itaallane tegi jälle vegetaarlaste pastat, mida veganist itaallanna ei söönud – pidi muna sees olema. Albergi peremees pakkus mulle tasuta paellat, sest olin eelmisel päeval seda küsinud. Ta oli seda mulle ka lubanud ja kuigi albergi nii suurt seltskonda ei tulnud, et seltskonnale paellat valmistada, ei tahtnud ta oma lubadust murda ja andis enda paella mulle.

Jätkuvalt paneb imestama, kui palju on pilgrimitel igapäevaselt vaja pesu pesta – rahvast eriti palju ei olnud, aga riiete kuivatamise kohad kõik asju täis.

Tegin veganist itaalia tüdrukule jalaravi ja teisele kaelamassaži.

Õhtul üritasin majaka juures päikeseloojangut vaadata, aga nagu eelmiselgi õhtul olid mere kohal pilved ja erilist elamust ei saanud. Vaatamamineku ajal liitus minuga seltskond vanemaealisi naisi, kellega olime kusagil teel kohtunud. Lisaks sai juttu aetud varem kohatud hispaanias elava inglannaga.

Muxias sain ka jälile probleemile, mis parema jala laba valu põhjustas. Sellest olin juba ammu aru saanud, et saapaid jalga pannes ei tohi paelu eriti pingutada, sest see piirab jala liikumisvabadust, eriti saapa ülaosas. Seda ma ei pannud aga tähele, et jala liikumise tõttu pingutub automaatselt saapa ninaosa ning kui saapad ja paelad ei ole enam päris uued, tuleks pärast saabaste jalast võtmist ka ninaosast paelu järele anda. Eriti kui on tegemist suhteliselt pehmete saabastega ja veel sellistega, mille paelad algavad suhtelisetl sapaninast, nagu mul olid. Pärast Muxiat oleks mul tunde järgi olnud nagu uued mugavad saapad. Teised jalanõud mul kõik kas jäigema ninaosaga või siis teistsuguse kinnitusega ja selliseid probleeme ei ole olnud.

0 Comments

Leave a Reply

Avatar placeholder

Your email address will not be published. Required fields are marked *