Hommikul sõitsin metrooga bussijaama. Lähtepeatus oli kohe hotelli juures üle tee, sihtpeatus Arc de Triomf. Teel üks ümberistumine. Hotellitöötaja ütluste järgi teekond umbes 40 minutit.
Igaks juhuks jätsin pisut reservaega, seega oli pisut aega bussijaama ümbruses ringi vaadata. Käisin ära Arc de Triomf’i juures ning jalutasin pisut selle kõrval olevas pargis.
Kell 9:30 väljuva Barcelona – Madrid Alsa bussiga sõitsin Zaragoza’sse. Zaragoza’s kell 13:00. Teel nautisin vaateid, sealhulgas kaart, mis tähistab Greenwichi meridiaani. Sõitsime selle alt läbi.
Kell 14:00 väljuva Zaragoza – Pamplona Conda bussiga sõitsin Pamplonasse. Pamplona’s kell 16:40. Ka Hispaanias on bussifirmadel mugavuse mõttes vahe sees. Kuigi pileti müüs eelmüügist mõlemale bussile Alsa, on Conda pisut kehvemal järjel olev firma.
Pamplonas oli pisut rohkem aega – buss St.Jean de Port’i väljus kell 17:30. Jällegi müüs Alsa eelmüügist pileti Conda bussile. Teekond ise oli paras seiklus selles mõttes, et kohe peale Pamplona’st väljumist algas mägitee ja bussijuhiks oli naine, kes enne oli ilmselt olnud rallisõitja. Aga bussijuht sai oma tööga suurepäraselt hakkama, välja arvatud see, et ilmselt ta ei olnud selle konkreetse bussiga väga palju sõitnud. Vahetevahel oli ta hädas bussi manuaalkäigukastiga.
Peale umbes 1,5 tunnist kihutamist – vahepeal tegime peatuse Roncesvalles – jõudsime kell 19:15 õnnelikult sihtkohta.
Peale saabumist läksin varem reserveeritud albergi Gite Izaxulo ning seejärel õhtust sööma. Sain tuttavaks kõrvallauas õhtustava sakslase Andreas’ega. Temal see esimene camino ja ta ööbis teises albergis või hotellis. Neid öömaju seal ikka jätkub.
Mina ööbisin ühes toas koos kolme prantsuse naisega, kes olid selleks korraks oma matka lõpetanud – nad tulid Roncesvalles bussi peale ja pidid hommikul koju tagasi sõitma.
0 Comments