Camino 2019

Start kell 06:46. Liikumisaeg 7:26:34, liikumiskiirus 11:31/km, summaarne tõus 355 m, kalorid 4047 teekonna aeg 8:22:36. Teekonnast asfalt 31%, pinnastee 69%.

Hommikul kõik söögikohad kinni ja mäe otsa ka ei olnud tahtmist minna õnne otsima.

Pancorbost väljaminek väga ilus tee läbi mäeahelike.

Pärast seda hommikusöök maanteeäärses bensiinijaamas.

Oron – Miranda de Ebro – sisuliselt on nagu üks pikk linn. Kõndisin ühe kohaliku mehe järel.

Miranda de Ebros millegipärast ei tundnud, nagu tahaksin sinna linna peatuma jääda ja otsustasin edasi minna.

Tee, mis minu Maps.me rakenduses oli, oli uue tee ehitusega kapitaalselt läbi lõigatud – ümberpõiget ka ei paistnud. Kuna tegin teekonda vastassuunas, siis suunavatest nooltest ju ka abi ei olnud. Õnneks tee liiklusele veel avatud ei olnud. Seega ronisin üle metallist teepiirete ning ületasin kaelamurdvalt järskude kallastega sügava Eurokraavi. Tänu käimiskeppidele jäin elama.

Külas nimega Berantevilla oli ainult üks pood, kus sõin improviseeritud lõunasöögi – juust, õlu, tomat, leib ja Coca-Cola. Poemüüja algul ütles, et süüa ei ole, aga siis leidis lahenduse. Ta ise oli vist selle üle õnnelikum kui mina.

Enne sihtkoha linna kõiki juhatusi järgides oli vaja ületada kahesuunaline raudtee. Ei mingit märgitud ülekäiku, aga teerada ja teekonna joon näitasid, et sealt peab üle minema.

La Puebla de Arganzon’is Albergi sissesaamisega vedas täiega. Enne albergi oli tänava ääres kool, kus oli mingi noorte seltskond trenni tegemas ja treener lahkelt juhatas, kust peaksin võtme saama – Bar “La Plaza”. Teel sinna põrkasin kokku õige vanaga, kes oli albergi võtmehoidja.

Pärast läksin sinna baari sööma.

Albergis peale minu veel hispaania noorpaar, kes peale õhtusööki albergi ees kohalike noortega sotsialiseerus ja pisut minu magamajäämist segasid. Hommikuks oli pidu ära klaarunud.

Õhtul uurisin kaartide pealt, miks teekond arvatuga võrreldes hulga pikem oli. See on ilmselt seotud teedeehitustega, sest minu tee Maps.me’s erineb tunduvalt Gronze.com-is väljapakutavast. Gronze.com-is väljapakutud tee läheb läbi Ribabellosa ja Arminoni kuni Estavilloni, minu teekond läks läbi Lacorzanilla ja Berantevilla kuni Estavilloni. Sealt edasi teed kattuvad.

Veel avastasin, et vasaku jala reielihas sel päeval pisut liiga palju vatti saanud – päris valus oli. Aga tegin oma stiilis masaaži ja hommikuks oli kõik korras. Pisut päikest olin ka saanud, sest ilm oli jätkuvalt soe ja päikesepaisteline.

0 Comments

Leave a Reply

Avatar placeholder

Your email address will not be published.