Camino 2019

Start kell 7:05. Liikumisaeg 5:31:43, liikumiskiirus 12:28/km, summaarne tõus 757 m, kalorid 2780 teekonna aeg 5:46:20. Teekonnast asfalt 51%, pinnastee 49%.

Hommikusöök albergis, mille käigus ajasin juttu ühe sakslase ja ühe poolatariga.

Teel esiteks linnake Bolibar, kust pärit Bolivar’ide suguvõsa ja seega on seal linnas mitmeid mälestusmärke Simon Bolivar’ile.

Edasi ronimine mäkke, mille otsas Monasterio de Zenarruza, kus vajadusel saab öömaja. Ilus koht.

Eelmise aasta matkast ei mäleta, Bolibari ja seda kloostrit, kuigi loogika järgi oleksin pidanud neid kohti läbima.

Teel mõned vägevad treppidega laskumised, mida samuti eelmisest aastast ei mäleta – ju siis olin eelmisel aastal kusagilt mööda pannud, sest mäletan eelmise aasta samast päevast, et oli üsna palju asfaldit. Seekord asfaldit nii palju ei olnud.

Kusagil teel on tehtud pilt mootorrattast, mis kannab numbrit 46 – Valentino Rossi tsikkel siis.

Vahetult enne Mendatet jõudsin järele paarile pilgrimite seltskonnale. Nad tundusid olevat pisut kahtlevad, kas on ikka õigel teel. Mul oli see koht eelmisest aastast päris hästi meeles, seega sain pisut abiks olla. Ainult Mendatas pisut enne privaatalbergi olevat teeäärset söögikohta ei mäleta – võib-olla oli see uus.

Gernikas enne munitsipaalalbergi pargis ajasin juttu ameeriklastest abielupaariga Californiast Santa Anast. Munitsipaalalbergi juurde jõudes selgus, et see ei tööta. See oli kooli juures ja albergi asemel oli mingi lastelaager.

Linna sisenemisel olin näinud suunaviita teise albergi juurde. Kõmpisin tagasi. Enne sinna jõudmist kohtasin järjekordset ameeriklastest abielupaari, kes seletasid, et nad teavad, kus munitsipaalalberg asub. Õnneks läksime linna infopunkti, kus saime kinnitust, et munitsipaalalberg ei tööta ja õige on Albergue juvenil de Gernika. Tegemist jama kohaga, kus ööbimine maksab 18 euri. Riideid polnud kusagil kuivatada, oli ainult kaks dušikabiini, milledest ühe lukk oli rikkis ning Wi-Fi puudus. Mulle anti koht ülemisel naril, aga see ei olnud probleemiks. Lihtsalt mainimiseks, et üldjuhul minuvanustele ja vanematele üritati anda koht alumisel naril, kui vähegi võimalik.

Linnas ringi liikudes kohtasin tuttavat hispaanlaste seltskonda. Nemad sinna linna peatuma ei jäänud. Läksid edasi Eskerikasse.

0 Comments

Leave a Reply

Avatar placeholder

Your email address will not be published.