Start kell 06:51. Liikumisaeg 5:23:02, liikumiskiirus 13:42/km, summaarne tõus 636 m, kalorid 2464 teekonna aeg 5:55:35. Teekonnast asfalt 82%, pinnastee 18%.
Hommikusöögiga läks nagu olin arvanud – Agurainis kõik kohad kinni ja esimeses külas – Zalduondo – kus midagi lubati, ei saanud ka midagi. Istusin siis keskväljakul joogikõlbmatu veega fontääni servale maha, higistasin seakamarakrõpsud sisse ja uhasin need oma veega alla. Midagi kõhtu sai, sest ees ootas üle mäeaheliku ronimine ja koobas ehk Tunel de San Adrian.
Enne Zalduando’t tuli vastu kaks pilgrimit, kes suhelda ei tahtnud või siis lihtsalt inglise keelt ei osanud.
Kui mäeahelikule lähenesin, nägin, et paremat kätt jäävates mägedes oli äike. Õnneks oli see kohaliku iseloomuga ja mulle kallale ei tulnud. Kuigi maapinna järgi oli näha, et öösel oli ka sel teel vihma sadanud.
Mäkkeronimine väga ilus. Vahetult enne tippu jõudmist panin ühest pöördest mööda ja läksin edasi otse kompassi järgi, et uuesti õigele teele välja jõuda. See oli väga vou, sest nägin sügavaid ja järskude kallastega koopaid ning väga sügavaid aukusid.
Kilomeeter või nii enne tunnelit oli keegi vaevaks võtnud mägedesse veevõtukoha ehitada. See oli veistele mõeldud, sest vesi voolas vanni.
Tunneli juures ja tunnelis oli lehmakari, kes seal palavaga varju otsisid. Tunneli väljapääsus tegid tööd arheoloogid – neid nägin hiljem albergis.
Peale tunneli läbimist tegin ühe pildi tunneli sissekäigust – nii nagu see paistab nendele ränduritele, kes seda camionot õiges suunas teevad. Tunnelisse sissepääs on pildil selle musta värvi augu, mille peal paremal roheline oks, all vasakul olev avaus.
Zegama alberg oli võimlas, kus peale minu olid veel kaks pilgrimit – üks noormees Israelist ja teine oli hindu. Pärastpoole liitusid teel nähtud arheoloogid, kes olid ennast võimla teise otsa sisse seadnud.
Ilm oli üsna soe, aga arheloogid rääkisid, et koopas, kus päike peale ei paista hakkab töötamise ajal päris külm.
Lõunat käisime söömas kolmekesi ja seekord oli vist väga kange vein, sest pudel kolme peale hakkas kõigile üsna sarve. Aga palavusega on see mõju väga lühiajaline – aurab väga kiiresti ära.
Õhtusööki eriti ei pakutud, aga vahelduseks piisas ka pincho’dest. Arheoloogid siiski kusagile õhtust sööma läksid, aga saabusid albergi päris hilja öösel.
Magama jäädes oli üsna palav, aga hommikupoole läks jahedaks. Olin hindu soovitusel magama heitnud ilma magamiskotita, aga see tuli siis välja otsida.
0 Comments