Jala tõttu otsustasin, et kaugemale, kui Islares ei matka, aga sealne alberg osutus lõplikult suletuks olevat. Vähemalt sai seal lähedal korraliku hommikusöögi, peale mida vantsisin edasi.
Enne El Pontarroni tuli kõndida suure tee ääres. Jälgisin viitasid ja need suunasid suure tee ääres olevale betoonplokkidest teepiirdele. Tagasi ei viitsinud minna, alla hüpata oli kõrge ja üles kalju otsa ronida võimatu. Turnisin siis selle maa, miski pool kilomeetrit oli, läbi.
Albergi juurde jõudsin esimesena ja seal oli teade, et võtmed saab lähedalolevast kohvikust, kus sööke kahjuks ei pakutud.
Vahelduva eduga sadas vihma, aga sain lähedalolevas külas shopingul ära käia. Pärast tulid sinna albergi mingid jalgrattamaktkajad. Neile oli shopingul käimine käkitegu.
Albergi juures majutasid ennas telki 2 venelannat, kes koos koeraga matkasid.
Seal albergis oli ainuke kord, kui oli sääskedega probleeme. Alberg oli poolenisti ärakuivanud ja mudase põhjaga jõe lähedal ning ilm niiske.
0 Comments