Camino 2018

Hommikul oli kontsert mäe peal läbi saanud ja pandi kola kokku. Kraami vedavad rekkad olid Inglismaalt, aga 3 neist vasakpoolse rooliga. Üks aga traditsiooniline inglane.

Hommikul pisut mägironimist – alla ja siis üles. Allamineku peal oli üks oja, mille vesi oli ilusat rohelist värvi.

Pärast seda natuke maad looduses ja siis industriaal-linna tagahoovi maastik kuni Portugaleteni. Portugaletes oli vaatamisväärsuseks albergi lähedal olev üle lahe olev väga kõrge sild, mida said turistid jala ületada. Selle all liikus pargas, mida kasutasid ka autod.

Albergi ees selle avamist oodates oli võimalus kasutada avalikku raamatukogu – keegi oli müüri õõnsusesse mõned raamatud pannud. Õõnsuse kohal vastav silt ka. Kahjuks olid kõik raamatud hispaaniakeelsed. Paari koomiksit siiski ajaviiteks vaatasin.

Albergis kohtusin juba varem kohatud leedu tüdrukutega ja sain veel tuttavaks mõnede reisikaaslastega, põhiliselt leedulannade sõbrannad.

             Üks hispaanlane rääkis naljaka loo. Olin ka ise mõned päevad tagasi märganud mägedes silti ühe mäest väljavoolava allika juures, et selle vesi on joogiks kõlbmatu. Natuke maad edasi müüdi pudelivett ja karastavaid jooke. See hispaanlane oli küsinud, kas tavalist vett ei ole. Seda ka lahkelt anti. Küsimuse peale, kust see vesi pärit on, vastati – samast allikast. Mine siis võta kinni, kas see silt oli asjakohane või ärilistel eesmärkidel pandud.

0 Comments

Leave a Reply

Avatar placeholder

Your email address will not be published.