Camino 2019

Start kell 7:00. Liikumisaeg 5:32:36, liikumiskiirus 12:10/km, summaarne tõus 364 m, kalorid 2853 teekonna aeg 6:13:48. Teekonnast asfalt 46%, pinnastee 54%.

Öösel sadas vihma aga hommikuks vihmasadu lakkas. Nägin, et mõned olid oma pesu ööseks välja kuivama jätnud – see sai küll hästi ära loputatud aga kuivamisest asi kaugel.

Hommikusöögi sõin järgmises külas.

Õnnestus see teeraja ots üles leida, mis mereäärsele teele viis. Väga ilus, aga vahepeal kippus tee käest ära kaduma – märgistust ei olnud ja ees oli okkaliste põõsastega padrik. See, et kusagilt läbi saab, oli näha eesliikuvate pilgrimite järgi, 3 tuttavat venelannat sealhulgas. Ühe hispaania paari kaasabil õnnestus õige tee jälle üles leida.

Ühes kohas tee ääres, El Palu’s, olid vaatamisväärsuseks Bufones de Arenillas. Äraseletatult koopad, kuhu murdlaine sisse lööb. Oli kuulda nagu mingi eelajalooline elukas seal kas mõirgaks või vahepeal lihtsalt hingaks. Seal oli infotahvel, kus piltidel oli näha, et tugevama murdlainetuse korral löövad veesambad maa seest välja. Seekord murdlainetus nii tugev ei olnud, aga ilus ja võimas vaatepilt ikka.

Edasi kulges ilus metsatee kus kusagil panin ühest pöördest mööda ja sattusin küll ka ametliku ja seekord ka märgistatud tee peale, mis aga ei olnud nii atraktiivne, välja arvatud vahetult enne Llanest tee ääres olev isetegevuslik prügimägi, kus oli kari hulkuvaid koeri. Õnneks nad mulle päris kallale ei julgenud tulla.

Peale seda kohta hakkas ootamatult valu tegema parema jala keskmine varvas. Võtsin saapa jalast ja uurisin asja. Ei saanud sotti, kõik tundus nagu korras olevat. Varbaga oli kõik korras, pisut valulik tundus katsudes hoopis päkaalune. Kahtlustasin, et seljanärv annab mingit vale signaali edasi. Kui saapa jalga panin, tundus asi parem olevat, aga pisut andis varvas ikka tunda. Tõeline põhjus selgus matka lõpu poole, aga sellest õigel ajal.

Üsna murelikult läksin Llanesesse öömaja otsima. Linna peal kohtasin varemkohatud itaalia paari. Naine oli väga rõõmus, et ma tema jala olin korda teinud. Mina rõõmust eriti osa ei saanud, sest olin oma muredega seotud.

Öömajale jäin Albergue La Casona del Peregrino’sse. Päris uhke ehitis üsna linna keskmes. Seal kuulus hinna sisse pesupesemine, seega andsin pessu lisaks oma mustale pesule ka eelmisest päevast pisut niisked asjad ja need, mis tundusid vähegi kahtlase olekuga. Sai kogu kupatuse ilusasti puhtaks ja kuna tsentrifuugitud, siis pärast kuivaks ka.

Albergis teisi tuttavaid peale sakslanna ei olnud.

0 Comments

Leave a Reply

Avatar placeholder

Your email address will not be published.