Camino 2018

Hommikul 12 kraadi sooja, aga vihm oli õnneks järgi jäänud. Harjumatult külm oli, aga käies sai siiski sooja, vähemalt tundus nii.

Melides jäin ööbima albergis Albergue San Anton. Oli selline väiksem alberg, sisehoovis oli aed, kus sai pesu kuivatada ja niisama puhata. Alates Melidest öömajade pärast enam nii väga ei muretsenud, sest kodutöö oli tehtud – Melides liitub Prantsusmaa teega Primitivo ja Arzuas Norte.

Päike küll paistis, aga puhus külm tuul ja õhutemperatuur eriti kõrge ei olnud. Võib-olla olid energiavarud ka otsakorral, igatahes tundus väga külm olevat. Kui sööma läksin, tellisin lisaks veinile vee 2 šhotti Jack Danielsi – algul ühe ja siis veel teise. Söögilauad on Hispaanias tavaliselt baarist eraldiolevas ruumis. Kui teise šhoti tellisin, tuli baarmen pudeliga ja valas pitsi laua juures uuesti täis – neil selline tava. Ka supp, kui tellida, toodi suure anumaga laua juurde ja siis tõsteti ports taldrikusse.

Jalutasin mingi aja niisama linnas ja vaatasin ilma ja inimesi.

Olin kuulnud, et Melides ja sealt edasi on palju söögikohti, kus kaheksajalga (pulpo) pakutakse. Otsustasin selle õhtusöögiks ära proovida. Päris hea oli, ainult minu maitse jaoks pisut soolane.

Õhtusöögi ajal liitus minuga see jaapanlastest abielupaar, kellega viimastel päevadel olime samades kohtades ööbinud. Neile oli see juba neljas Camino. Nad olid ka Nortel käinud ja see oli nende lemmik. Nendest pisut tagapool pidi matkama naiseõde oma teismelise tütrega, neid vist nägin, kui Santiago de Compostellast tagasi lennujaama läksin.

Jagasin nendega oma veini, sest päeval sai juba alkoholi tarbitud. Sain teada nende tava, et lauas endale alkoholi ei valata. Seega valasin mina veini jaapanlasele ja jaapanlannale, jaapanlane aga mulle.

0 Comments

Leave a Reply

Avatar placeholder

Your email address will not be published.