Päris puhkama ei jäänud, otsustasin siiski vaikselt edasi kulgeda, sest need väikesed külad eriti atraktsioone ei pakkunud.
Sel päeval, tundub et tegin õige otsuse, kui otsustasin alternatiivse tee kasuks. Peale Poblacion de Campos nimelist kohta läheb põhimarsruut otse suure tee kõrval. Alternatiiv keerab paremale. Varsti on tee ääres kanal ja pärast üle silla minekut kulgeb rada jõe äärt mööda. Selles jões oli puhas vesi, sest püüti nattadega vähke.
Alberg oli kloostri juures – Monasterio de Santa Clara – Clarissas Carrion de Los Condes. Seal albergis tehtud pilt, millises seisukorras mu uhked Salomonid antud momendil olid.
Kui linna peal söömas käisin, nägin selli, kes tegi matka oma suure hundikoeraga. Sell ise oli pisut imeliku oleku ja sellise hipi välimusega. Olin teda varem ka kusagil teepeal näinud Ostsin koerale poest pisut maiust. Ka seda paari nägin Santiago de Compostellas.
Albergis kohtasin toredat abielupaari Floridast. Naine oli pärit Saksamaalt ja mees afroameeriklane.
Mees arvas, et ta on esimene afroameeriklane, kes asja lõpuni teeb. Nägin neid Santiago de Compostellas – mission completed!
Veel oli seal mingi punt ameeriklasi, üks neist Hawailt. Neid nägin viimati Leonis.
Lisaks üks mehhiklane, kes suurema osa elust oli elanud USA-s. Teda nägin teepeal veel mitu korda. Väga tore ja jutukas sell.
Seal nägin veel ka viimast korda seda uhket kanadalast, kes nagu itaallaste albergis, jälle endale privaatruumi välja oli kaubelnud.
0 Comments