Camino 2018

Teepeal kohtasin seltskonda ja ajasin selle liikmetega juttu. Üks neist oli iirlane, kellel jalaga probleem. Teada saades, et ta on iirlane, mainisin, et eelmisel päeval kohtasin üht iirlast. Selle peale ta ütles, et küll on kahju, tema küll matkal ühtegi teist iirlast kohanud ei ole. Hilisema jutuajamise käigus selgus, et see ca 70 aastane iirlane on tema isa!

Seekord päris sileda põlluga tegemist ei olnud, vahepeal oli üks mägi, mille otsa ronimine ja sealt allalaskumine olid päris järsud ja pikad. Pisut üle 100 meetri kõrguste vahet.

Öömaja oli omaette elamus. Seda pidasid itallased ja seal puudus elekter.

Enne kui õhtusöögiks läks, käisin paari kilomeetri kaugusel olevas külapoes – seepärast ka siis selline kilometraaz. Teel poodi ja tagasi jäi tee äärde mets, mis tundus kuidagi imelik. Kui täpsemalt vaatasin, siis olid kõik puud reas nii otse kui ka diagonaalis vaadates. Pärastpoole nägin sellisedi istutatud metsi veel.

Enne õhtusööki korraldati selline rituaal, nagu pilgrimite jalgade pesemine. Üks jalg kasteti vette, pesti pisut, kuivatati ja siis pesija andis jalale suud.

Õhtusöögiks oli pagana hea pasta. Peale sööki pakuti pits likööri ja igaüks pidi oma keeles toosti ütlema. “Terviseks” läks väga hästi peale – seda ütlust ei olnud keegi varem kuulnud. Suur oli seltskonna üllatus, kui keegi internetist järgi vaatas, et ma ei ajanud pada, kui ütlesin, mis see eesti keeles tähendab.

Pärast seda pidi igaüks mingi joogilaulu laulma. Õllepruulija läks jälle hästi peale. See uhke kanadalane oli vist mingi ooperilaulja – esitas päris hea aaria itaalia keeles.

Veel demonstreeriti kuidas tilaga kannust ehk siis Porron’ist veini juuakse. Oli üks vahva korea tüdruk, kes kõik need asjad vapralt kaasta tegi ning kõigi lemmikuks sai.

Veel sain tuttavaks ühe poolakaga, ühe austraalia paari ja kahe sõbrannaga, kelledest üks oli prantslanna ja teine belglanna. Poolakaga kohtusime pärast veel mõned korrad. Samuti nende kahe sõbrannaga – nendega viimati pisut enne Leoni.

Ja oligi aeg magama minna. Magasin esimest korda nari teisel korrusel. Kuna see voodi oli võrreldes teistega nurga all, ei olnud üles ega allasaamine vaatamata parema põlve olukorrale probleemiks. Vasaks jalg aga ikka veel 100% korras ei olnud.

0 Comments

Leave a Reply

Avatar placeholder

Your email address will not be published.