Hommikul ähvardas ikka veel vihmaga ja oli üsna jahe. Läksin bussijaama, kus avastasin, et kõik kassad olid kinni. Õnnestus läbinisti hispaaniakeelsest automaadist pilet Burgosesse ära osta.
Hommikusöök bussijaama söögikohas. Oh üllatust, see Poola abielupaar, kellega vahelduva eduga koos olime matkanud, oli ka bussijaamas ja bussi peale minemas. Neil oli lihtsalt puhkuse aeg otsa saanud.
Kuna bussis konditsioneer töötas, siis Burgoses oli esimene asi peale bussi pealt maha tulekut päikese kätte maha istuda ja umbes veerand tundi üles soojeneda. Möödakäijad vaatasid küll pisut imelike pilkudega.
Kui tundsin, et keha üles soojenenud, asusin rännakule, siis juba Prantsuse teel. Ilm oli soe ja päike paistis. Tee aga ise Nortest väga erinev. Kui Norte oli põhilisle mägedes – metsades, v.a. loomulikult linnad, siis siin kulges tee põldude vahel ja oli suhteliselt tasane. Suuri rahvamasse esialgu ei paistnud.
Vahejuhtumiteta jõudsin Tardajosesse ja sain albergis koha. Albergue Municipal de Tardajos.
See app, mille alguses prantsuse tee jaoks ostsin, oli paras ämber. Nimeks “Camino Frances 2018”. Matkasin peaaegu pimesi öömaja otsimise mõttes. Õnneks oli maps.me peal teekonna jutt maas, mida sai vajadusel jälgida. Tegelikult oli maps.me-d vaja ainult Burgosest õiges suunas välja saamiseks.
Pärast ostsin appi nimega “Wisely + the Camino Frances”. Sama raha eest tegelikult 2 asja, üks kaart ja teine sisaldab igasugust infot. Sama mis Norte. Miks ma kohe selle peale ei tulnud ja raha kulutasin kehva asja peale?
0 Comments