Hommik algas vihmasajuga, mis aga siiski üsna varsti otsa sai.
Mina jäin Zumaiasse, ameeriklanna ja korea tüdruk panid edasi sihtmärgiks Deba.
Esimene koht, kus kogu jutt käis hispaania keeles – jäin ellu.
Sain tuttavaks ühe hispaanias elava asiaadiga – ei mäleta, kust riigist pärit. Tal oli ka põlvega mingi probleem ja pidi sinna linna pisut puhkama jääma. Käisime temaga kohvi joomas ja rannas. Rannas olid lisaks liivale ebamaised kaljud ja kivid.
Albergis oli punt ameeriklasi ja nende varateismeline tütar, kes pilgrimite tätoveeringuid loendas. Sinna albergi oli hispaanlaste invasioon, kes, nagu neile kombeks, alustasid õhtusöögiga (õnneks õues), siis kui ülejäänud seltskond hakkas magama sättima.
0 Comments