Kuna tegemist oli mägironimise etapiga ja lisaks veel pühapäev, otsustasin teha lühema etapi, aga välja kukkus nagu tavaliselt.
Hommik algas 5 kilomeetri pikkuse mägironimisega. See koht, kus plaanisin öömajale jääda oligi ainult see alberg koos pisikese söögikohaga. Järgmine koht oli ümbritsetud lehmalautadest. Kärbseid niigi palju, seega otsustasin veel 10 kilomeetrit edasi matkata.
Päeva jooksul möödus minust ja siis jälle jäi söögikohtades maha hispaanlastest päevamatkajate grupp. Osa neist istus mingi aja pärast taksodesse.
Tricastelasse sisenemisel oli tee ääres mitu söögikohta, ühes nendest tuttavad lõuna-aafriklased. Neil oli öömaja varem ära broneeritud. Vasakut kätt jäi munitsipaalalberg, kus oli ootajaid murdu. Otsustasin õnne proovida mõnes teises albergis. Esimeses õnne ei olnud. Järmises, nimega Albergue Refugio del Oribio sain öömajale.
Õhtul sai ära proovitud jook nimega Calimocho, eestlased tunnevad seda jooki nimega segu number seitse.
0 Comments