Vaatamata puhkepäevale siiski 5,4 km liigutud. Randa (täna enam rannailma ei olnud), poodi ja niisama.
Ajasin juttu teiste rändajatega, kes hommikul tavapärasest hilisemal ajal teele asutasid. Tutvusin ühe sakslasega, keda hiljem Santiago de Compostellas nägin. Ta istus koos ühe tüdrukuga ja jõi hommikukohvi. Tüdruk kaebas, et peab asja pooleli jätma, kuna jalg haige. Proovisin talle oma kätega imet teha, mille järel ta otsustas siiski jätkata. Tee lõpus unustasin sakslase käest küsida, kui kaugele tüdruk jõudis. See on see asi, kui tee peal päevikut ei pea!
0 Comments